Kvaliteet puhkus [Rattaga Pärnu -> Tallinn]

Vot sulle kooki moosiga, kui väga on seotud loometöö motivatsiooniga... Peaksin alustama või lõpuni viima mitu erinevat suurt lisasüsteemi aga vot ei suuda kuidagi loomingulisust endast leida ning mõte lihtsalt ei liigu õigeid teid pidi ja seega kirjutangi väga pikalt venitatud selle suvise jalgratta sissekande valmis ;)

ja nii see juhtus..

Kui me paar aastat tagasi hakkasime Tartust ratastega sõitma siis ei kujutanudki ette, et üks aasta võiks jõuda selleni, et olemegi Eestile ringi peale teinud... aga tundub, et iga aastaga on meie vaim kasvanud ning siht on silme ees olemas.

Eelnevate aastatega kokku olime siis Tartust jõudnud Pärnu ja seega see oli selle aasta stardijooneks. Pärnu saamiseks tuli aga sõita rongiga ja selleks pidi ärkama juba kella poole 6st, et jõuda 6:56 Balti Jaamast välja sõitvale rongile. Väike ots Maiale vastu, et koos sõita linna poole ... poolel teel saime kokku veel Liisiga ning ohoo.. paarsada meetrit enne Balti Jaama saime ka Mirjami ja Tarmoga kokku.. seega 6st meeskonna liikmest 5 juba olemas ... aga kus on siis kuues ? Balti Jaamas tuleb natuke oodata ja seal on ka meie viimane liige aga oh häda.. rongis on ainult üks ratta hoidjaga vagun ja miks just siis peavad kõik tallinnas ratast omavad inimesed sõitma Pärnusse ? Jah.. ratta hoidjaga vagunis oli üks hetk juba mingi 15 ratast ja sama palju läks ka järgnevatesse vagunitesse seega ilma rattata rongisõitjatele ruumi vist küll ei jätkunud aga nu Pärnu jõudsid kõik kohale kes soovisid :D

Pilt: Tarmo Kuuse

"Me ei lähe Pärnus kohe hommikul sööma, sest muidu ei jõua keegi vändata.." olid minu sõnad rongis .. aga jah.. esimene peatus peale Pärnu rongijaamast sõitma hakkamist oli umbes 5 km kaugusel Steffani Pizzarestoranis (www.steffani.ee) kuna tütarlapsed olid, kui kevadised sääsed kõrva ääres.. Kõht täis ja hakkasime sõitma Varemurru (www.varemurru.ee) poole. Are we there yet ? Are we there yet ? käis minul küll mitu korda peast läbi kuigi teadsin, et see võtab ikka väga pikalt aega enne, kui kuskile kohale jõuame. Peale Pärnust välja jõudmist oli hea see, et suur tee oli pooleldi ehituses ja seega saime vältida liiklust aga enne teelt Tõstamaa poole keeramist pidime siiski nautima ka liikluse kõrval sõitmist. Kui olime natuke maad mõõda Tõstamaa teed sõitnud jõudsime küla poeni kust saime esimese jäätise oma kehasse.

Jah.. juba paar päeva enne matka hakkasid kõik ilmateated kurja kuulutavalt väitma, et tuleb jubedad tormi ilmad ehk palju vihma ja tuult.. aga meil kuidagi vedas nii, et päevad olid supper mõnusad rattasõidu ilmad ja öösiti oli torm :D

Peale jäätist, mis loomulikult minul kukkus maha, hakkasime edasi sõitma Tarmoga arutledes, et kas minna 10 km pikemat ja asfaldi teed või lühemat ja kruusa teed .. lõpuks võtsime vastu otsuse minna mõõda kruusa ja oh seda häda.. see oli ikka tüütu ja väsitav... vahepeale isegi sai meil Maiaga tänu soojale ilmale vesi otsa ja küsisime seda suvalisest talust karjääri kõrvalt.. suur tänu teile ;) Lõpuks peale raputavat, väsitavat ja tolmutavat kruusateed jõudsime Tõstamaale ning kohe poe poole, et osta juua ja külma jäätist.. ohoo.. aga need on ju tuttavad inimesed.. jah .. oligi meelest läinud, et ENL (www.enl.ee) peab oma suvepäevi ju Varemurru kõrval Pärlseljal (www.parlselja.ee). Mitu korda poest käidus... magusa, vedeliku ja jäätise üledoosid käes ning Varemurru poole .. enam ei ole pikka teed jäänud.

Jõudnud Varemurrule näidati meile suur maja ette kust saime ise valida toad kuhu ennast paigutada. Igas toas mitu suurt ja omapärast voodit ning kõik väga korralik. Loomulikult tegi omanik meie jaoks ka baari lahti, andis grilli ning olidki meil joogid ja söök olemas. Kuna päev oli väga väsitav siis peale toitu jäime suht kiiresti kõik magama... ja õhtul kõige häirivamaks asjaks oli see, et kui Tarmo ja mina jõudsime pesemise ruumidesse siis oli soe vesi otsas, mis otsas !

Pilt: Tarmo Kuuse

Nagu eelnevalt mainitud siis öösel tuli ikka väga korralikult vihma taevast alla aga hommik oli jälle väga ilus päiksepaisteline ja soe :D Hommikul loomulikult kõik said pesus käia, tegime korraliku hommikusöögi ka, millele lisaks saime ka Varemurru poolt kohvi tellitud. Hommikul vaatasime ka valdusi ning avastasime lennuki ning ka ise liikuva muruniiduki, mis vaikselt tuhnis murul ringi nagu mõni siil. Igatahest kui midagi tarvis oli siis tuli Varemurru omanikult lihtsalt seda küsida ;) Varemurru väravatest väljudes saatis meid ka üks väga suur ja karvane must koer. Varemurrust läksime Pärlseljale ja ütlesime tere ka Lännile ja ENLi liikmetele ja siis hakkaski meie teise päeva väntamine...

Kusjuures kõige häirivam ja väsitavam oligi esimene päev.. kuidagi selline masendav ... aga edasi oli mõnus.

Varemurrust võtsime siis oma suuna Matsalu lahe poole täpsemalt Keemu. Tee on suht igavalt sarnane aga mõnus .. selline mõnus liuglemine mõõda korralikku asfalt teed.. Vahepeal loomulikult küla poed nagu Varbla ja Vatla... jällegi kas joogipoolise või siis tänu suurele soojale mõnusa külma jäätise ostmiseks.. Vahepeal proovisime ka mere äärde jõuda, et ujuma minna aga sattusime hoopis kõige imelikuma samas minu arust Eesti kõige nunnuma mõisa juurde : Illuste mõis (www.mois.ee/laane/illuste.shtml). Vatlast jõudsime mõne aja pärast Tallinn-Virtsu maanteele, mis on täitsa enam vähem sõidetav jalgrattaga (küll 80% Eesti autojuhil kombed puuduvad) ja sealt edasi Tuudile kus väga mõnus teha väike söögi-lõunapausike. Pärast lõunapausi võtsimegi lõpuks tee otse Tuudilt Keemu poole ning elu tuli inimestesse sisse, sest ees ootas selle matka üks kahest huvitavast kõrvalepõikest. Matsalu on ilus! Tegelt ega seda pea kellelegi ütlema seda teavad niigi kõik aga see tihedus millega sinna satutakse on ikka väga liiga väike.. soovitan soojalt käia mingi kaks korda kuus Matsalus ja kõik stress kaob. See looduse kooslus on seal ikka vaimustav... ilusad heinamaad.. päike...  ... meri .. inimesed .. linnud ...karjatatavad veised .. jne.. ja nii me jõudsimegi järsku Keemu.

Pilt: Tarmo Kuuse

Ja siin ongi üllatus : me ei tee matsalu lahele ringi, mis lisaks meie reisile ca 30 KM juurde vaid me lähme paadiga üle lahe ... lahe kõige sügavam koht on tavaliselt ca 1,5 m ja enamus lahest on ca 70 cm sügavune .. aga igaüks sinna minna ei tohi kuna tegu siiski looduskäitse alaga.
Meie paat mahutaski väga lihtsalt kõik kuus ratast sh. meid ja meie rattakotid ning meie kapteni: Jaano Martin Ots. Väga soovitan temaga minna Matsalu lahele või siis Kasari jõele kuna vähe on selliseid kohalikke, kes sellise südamlikkusega oma kodukohta arendada püüavad!

Peale mõnusat paadisõitu jõudsime Haeska sadamasse kust juba enne maabumist meile helistati ning uuriti, et äkki soovime kohvi :D .. nagu mis mõttes ? aga tõesti .. Tallinnast eemale minnes ongi inimesed sõbralikud ;)

Haeskast võtsime suuna Pusku turismitalu (www.pusku.ee) poole kus mõõdus meie teine öö. Oh seda väntamist.. kuna oli juba enne Matsallu jõudmist pikalt vändatud ja paadisõit olid nii mõnusad ning pimedus hakkas saabuma siis oli meil kaks muret: esiteks kui palju veel maad on öömajani ning kust saada õhtusööki kuna kell hiline ja poed kinni.. aga peale meeldivat kõnet Pusku peremehele saime teada, et tal oli seal olnud sünnipäeva pidu eelmine õhtu ning tal piisavalt toitu üle ja oligi see mure lahendatud. Nüüd siis ainult kohale sõit.. Kuigi sõit ei olnud pikk siis piisavalt väsitav oli ta ikka ning üks hetk hakkas ta ka natuke hirmutavaks muutuma kuna vasakul ehk mere peale tekkisid üks hetk äikese pilved ning äike lõi seal päris tugevalt. Lõpuks jõudsime kaartide poolt nagu õige teeotsani ja hakkasime maja otsima aga me ei leidnud ja seega võtsime kõne peremehele, kes tuli suure tee peale vastu ja mure saigi lahendatud .. olime keeranud kaks teed varem ja oh jälle .. karjääri kõrvalt tuleb vasakule keerata :P

Pusku Turismitalu... vot see on alles koht .. tekkis pisike plaan pidada oma lähenev juubel just seal, sest maja on supper mõnus - suur saal sooja kamina, toad, saun, bassein ning mis kõige tähtsam - vastuvõtt on seal soe nagu astuks oma koju !

Käisime kõik pesus ära.. jälle tegime Tarmoga grilli ning naised salatit .. lisaks saime ka sünnipäevaliste torti ja kohvi on seal majas hinna sees ehk joo palju tahad! Peale pikka väntamise päeva jäime jälle kõik hästi kiiresti tuttu ning öö möödus nagu eelminegi tugeva tuule ja suure vihma saatel, mis tegigi hommiku väga heaks kuna siis oli jälle mõnusalt soe väljas. Hommikul tegime jälle kiired pesud ja võtsime suuna Haapsallu kuna hommikusööki meil ju polnud aga polnudki hullu kuna Haapsaluni oli ainult ca 10km. Kuna oli varajane kellaaeg siis veel ei olnud kõik kohad avatud ja seega istutasime ennast maha "Rootsituru kohvikusse" kus lõpuks pidime oma toite ootama ca tund aega kuigi olime suht ainukesed kliendid .. ning kui toit tuligi oli see täiesti külm.. Samuti teenindajad jalutasid ringi ja pläkutasid omavahel ja klientidest ei tehtud väga väljagi.. Vot selle kohta ütleks, et no tõesti jube teenindus.. Lõpuks kätte saadud toidud söödud hakkasime liikuma Rannarootsi muuseumi poole kus meid ootas reisi teine üllatus.

Pilt: Tarmo Kuuse

Rannarootsi muuseumis (www.aiboland.ee/Muuseum) ootas meid Jorma Friberg, kes valmistas ette meie päevale positiivse alguse andmiseks Jaalat (www.aiboland.ee/Laevad/Ruhnu%20Jaala). Jaalale mahutati siis jälle meie rattad, kotid ja lõpuks ka meid. Nüüd oli meil rohkem ruumi nii vee sügavuse, kui laeval liikumise suhtes. Jaalaga üle Haapsalu lahe minnes hoidsime esiteks mõnikümmend kilomeetrit väntamist kokku ning teiseks saime oma plaanidesse võtta ka Noarootsi poolsaare. Peale ligi tund kestnud sõitu olimegi teisel pool lahte kust alustasime siis kolmanda päeva sõitu, kui välja arvata hommikul Puskust Haapsallu sõidetud ligi 10km. Sadamast võtsime suuna Österby poole ning sealt Pürksi poole, et siis visata ka Noarootsi keskusele pilk peale.

Pürksis tegime ka pisikese pissi peatuse renoveerimisel olevas Pürksi mõisas peale mida meile sooviti kolm korda nael kummi ja saja meetri pärast oligi Tarmo tagumisel rattal nael kummis. Oh seda õnnetust .. aga pole hullu .. naised lähevad rahulikult ees ja mehed tulevad siis järgi. Nael väljas, auk parandatud ja ratas all hakkasime naisi kinni püüdma.. krt.. liiga palju raskus oli ikka minu jaoks ratta kottides ja väsisin ikka krdi kiiresti ära .. aga Tarmo sõbramehelikult võttis hoo maha ja saimegi üks hetk piisavalt kiirema kiirusega naised kätte. Noarootsi poolsaarelt võtsime kõige sirgema tee Nõvale, et sealt lõpuks minna Harju-Ristile. Kuna vahepeal poode ei olnud siis tegime hilise lõunasöögi Nõva poe ees kus tegime ühele toolile "Totaalse muutumise" saadet ning temast sai meie kuue söögilaud. Nõval kõht täis võtsime suuna oma selle päeva viimase punktini ehk Harju-Ristile. Harju-Ristile jõudsime üllatavalt varakult ja seega jõudsime ilusti ka poest läbi ning vot siis tundsime esimesi ja viimaseid vihmapiisku terve matka ajal .. ehk kui poeni oli mingi 100 meetrit hakkas natuke tibutama ja poest väljudes oli tibutamist umbes 200 meetri pikkuselt. Poest väljudes võtsime ka ühendust kolmanda ööbimiskohaga Rätsepa Turismitaluga (www.ratsepa.ee), mis jälle väga meeldiva peremehega. Kuna maja suur aga siiski suht ühtne siis lubas peremees, et ei võta kedagi muud sinna sel ajal ning võime ise valida milliseid tube kasutame.

Kõik toidu tegemiseks oli olemas ja sai ka sauna. mmmmm .. mõnus .. terve matka esimene saun .. ja mis eriti hull .. me ei saanudki ujuma terve matka ajal !

Saunas käidud ja kõhud täis rääkisime juttu ja varsti tuttu ära.. aga oh häda.. minul mingid luulud jälle ning ärkasin üles mingi hetk.. ja järsku läks koridoris tuli põlema (seal on kaks korrust ja teisel korrusel pisike koridor kus on liikumis anduriga lamp ja see läkski põlema) .. hetk tundus mulle nagu keegi käib seal edasi tagasi .. väike paanika ja siis ajasin Maia üles ning tema ka kuulis liikumist.. helistasime üks hetk ka Tarmole, et tema all ja kui me toast nüüd liikuma hakkame siis võtku tüüp kinni kui keegi põgenema paneb ülevalt alla. Aga mida ei olnud oli keegi tüüp.. all korrusel kõik tuleb põlema ja ikka ei midagi.. kuni järsku viuh.. mõne sekundi pärast jälle viuh.. ja ohoo.. ei olnudki inimene vaid majas oli nahkhiir ! Uksed lahti ja natuke läks aega mööda kuni lõpuks sai tüübi majast välja ning kõik saime rahulikult magama minna.

Hommik algas jälle ilusti.. tegime kohvi, saiu, putru, puuvilju jne. ehk korralik hommikusöök. Võtsime natsa päikest ja siis otsustamise aeg: kas minna Tallinna välja või ainult Keilani kust juba rongiga edasi. Enamus häältega lähme siiski ainult Keilani ja selle peale kõik oma ratsude selga ja hakkame liikuma. Suuna võtsime Tallinn-Haapsalu maanteele kus esimene peatuspaik Padise. Padisel väike turismipaus kloostri vaatamiseks ning edasi suund Rummu poole. NU KRT VÕTKU - Rummu ja Vasalemma vaheline teelõik on Eestis jalgratturile KÕIGE OHTLIKUM teelõik EVER!!! Seal sõidavad eriti ülbed "karjääri" kallurijuhid, kellel on suva teistest liiklejatest nii autodes, kui ratastel ning ka näiteks teetöölistest. Samal ajal kui meie sealt läbi sõitsime oli vasalemma juures teetööd kus oli 30 ala ning mida tegid kalluri juhid ? Nemad sõitsid sinna küll mingi 70nega sisse ja ei mingit pidurdamist !!! Samuti sõitsid nad meist kui kuuest jalgratturist võimalikult lähedalt .. jah võimalikult lähedalt mööda ning mis kõige hullem paar tükki arvasid, et nemad ongi kunnid ja andsid ka signaali.... nagu WHAT THE FUCK ??? minuteada on jalgratturi ehmatamine auto teel täiesti keelatud tegevus.. igatahes kui see on veel kirjutamata seadus / reegel siis see peaks nii olema kuna see on ikka väga väga liiga ehmatav!

Natuke peale Vasalemma nad küll keeravad paremale ära ja siis on vägagi mõnus juba jälle sõita.. ja oh seda imet .. vasalemmast ei olegi enam pikka teed Keilani ju :D vänta vänta .. ning esimene ja viimane matka "kukkumine" - Tarmo tahtis pilti teha ning jäi seisma aga millegi pärast kukkus seismise ja pildistamise ajal pikali ratta mõjul. Ja WOW .. lõpuks ongi Rõõmu Kaubamaja meie ees !!! Pisike pissu ja jäätise peatus tehtud ning suundusime toidu kohta otsima. Loomulikult nutitelefon aitas ja silma jäi Gnoom (www.facebook.com/Keila.Gnoom). Väga mõnus ja kodune söök ning supper meeldiv teenindus. Sinna soovitan minna iga kell tagasi, kui isu hea toidu järgele! Kõht täis ja rongi aeg lähenemas sõitsime rongijaama.. ootasime natuke ja istusimegi rongile. Keila rongijaamas aga sai tehtud ka kõrvalolev pilt, mis näitas meie nelja ja siiani pikima rattamatka jooksul läbitud distantsi...

264 KM ....  jah keskmine on 66 km päevas aga jätame meelde, et viimane päev sõitsime ainult ca 30 km ning meie iga aastane treening ongi see üks ainumas rattamatk ja enamus meie seast on siiski tütarlapsed !

---

Igatahes Lääne-Eesti matk ja "mere äärne" teekond on supper ning teepeal on väga mõnusaid ööbimiskohti! Väga soovitan seal nautida Eestimaad ka mere pealt ning nautida looduse kõiki imesid!

Tasuta eelistatud Ühisttransport...

.....AGA LOOMULIKULT :D

Jah.. siiani olen mina olnud maru vihane nii selle peale, et "tuleb" tasuta ühistransport minu, kui tallinna elaniku jaoks kuigi mina ütlesin "EI" (mis iganes asi see oli korraldatud) ja järelikult läheb minu maksudest ja ka tõusvast parkimistasust raha selleks, et igasugused "pudulojustest töötud tallinna elanikud" saaksid tasuta sõita aga nu mis teha ... ega linnarahva ja ütleme et tegelt üldse rahva arvamus ei lähe ju korda mitte ühegi rahvasaadiku jaoks.. tähtis on ju et nemad elaks hästi ja saaksid oma tegemisteks raha rahva töö rügamisest ja "ametlikku" viisi pidi - iga erakond ju saab raha "riigilt" + lisaks kõik need rahad mis nad maksumaksjalt igasugu nihverdustega enda ja erakonna arvele panevad..

aga see selleks .. nüüd olen ma jah muutnud meelt.. see ju täiesti tore, kui rahvaesindajad propageerivad tasuta "eelistatud" ühistransporti ja teevad igasugu mõtlematuid radu, et ühistranspordil oleks lihtne sõita ning soovivad pakkuda tasuta sõitu ühistranspordiga.. sellega jääb ju autosid vähemaks ning õhk puhtamaks ja äkki läheb ühistransport sellega ka puhtamaks, täpsemaks ja tihedamaks ehk kvaliteetseks .. samuti ehk juhtub siis vähem surmaga lõppevaid õnnetusi ...

KUID - üks punkt peaks minu arust sellega juures käima:
KÕIKIDELT rahva "esindajatelt" (va. president) peaks ära võtma "esindus-" ja "tööautod" ning sõidukompensatsioonid kuna nemad ju propageerivad ühistransporti ja järelikult usuvad selle tulevikku. Seega nemad peaks olema esimesed, kes seda kasutavad ja ette näitavad rahvale!

küll jah .. ma tahaks näha kuidas tehakse mulle selgeks see, et peaksin hakkama ühistransporti kasutama oma ürituskorralduse juures .. tahaks näha kas tõesti tuleb näiteks buss minu maja ette .. ootab seal mingi 10 min kuni ma kõik asjad peale tõstan ning sõidutab mind lõpuks ka peokohta ? jah .. iga päev ma üritusi ei korralda aga kui on tõesti oht, et pead kahe tunni pärast kuskil linnast väljas olema siis no tõesti.. ühistranspordiga jõuan ma selle ajaga alles koju ..

ENNE KUI RAHVA "ESINDAJA" ISE OMA SÕNADE JÄRGI EI KÄITU - EI USALDA MINA TEDA !

Itimees:

Kas väike kuid vajalik hammasratas kellas või kunstlikult tekitatud ebajumal organisatsioonis?

Tõesti:

• kui arvuti on katki siis saab selle korda
• kui arvutis ei oska midagi teha saab abi
• kui on uusi lahendusi tarvis saab tehtud

aga

• miks läheb sellega nii mitu päeva aega ?
• miks mängivad nad enamus ajast arvutimänge ?
• miks on kõik süsteemid kasutajale, kellele need tegelt peaks olema suunatud, neile arusaamatud ?

ei saa mina aru...jah.. ka minul võtavad osad asjad (suuremad arendustööd, mis vajavad ikka läbimõtlemist mitte uisa-päisa kohe tegemist) aega kuid 90% asjadest saab tehtud ühe päeva jooksul, kui isegi mitte ühe tunni jooksul.

Kvaliteet puhkus [Rattaga Türi "Viljandi" -> Pärnu]

OH JAH.... ukse taga tegelt juba uksekella andmas selle aasta jalgratta matk aga mul siiani kirjutamata eelmisestki ... aga nüüd siis parandan selle vea..

Tore on avastada paar päeva enne väljaminekut, et Tallinn - Viljandi rong ei sõidagi Viljandisse vaid ainult Türile.. aga nu pole hullu saime ainult paar kilomeetrit kuid palju mõnusaid mälestusi juurde. Kuid jah Viljandisse ei jõudnudki :(

Esimese päeva hommik nagu ikka on väga unine ja tore on see, et kõik jõudsid õigeaegselt rongile :)
Sõit Türile kulges väga toredalt ja lausas imeks pandav on see, et kohtasime väga meeldivat rongijuhti, kes tegi meist ka Türi rongijaamas pilti ja mainis meid ka oma blogis "Eestimaa Blogi" ;)

Nu ja nii hakkaski meie jalgratta seiklus Türilt. Juba teatud aja pärast sai meile vägagi selgeks, et igalt ristilt jõuab 0,5 KM pärast Türi vallavalitsusse. Kas me siis sattusime nõiaringi, tegime pika pika ringi või siis tõesti on nende vallavalitsusel nii palju maju. Pika sõidu pärast jõudsime lõpuks Tallinn-Viljandi maanteele aga oh üllatust - mäletan, et aastaid on ehitatud seda teed ja näe imet.. kergliiklusteed või isegi eraldatud teeosa jalakäijatele ja ratturitele tehtud sinna ei saadud. Seega pidime suht suure liiklusega teel paar kilomeetrit sõitma. Aga elasime kõik selle teeosa ilma kriimude ja õnnetusteta üle ning jõudsime Võhmasse. Võhmas puhkasime ka natuke jalga ning külastasime miniloomaaeda, milles olevaid jänkusid vaatamiseks ei peagi midagi maksma - Tallinnast väljas on kõik nii mõnus ja roheline. Võhmasse võiks teinegi kord minna sööma - "bussijaama" taga olev pubi/kohvik/söökla on väga heade koduste toitudega!!!

Pilt: Tarmo Kuuse

Kui kõhud täis asusime jälle teele. Seekord siis Olustvere poole kus käisime vaatamas Olustvere Mõisa (www.olustveremois.ee). Ilus ja tõeline mõisa hõng tuli välja. Kui paljud mõisad on ikka kivist siis Olustvere Mõisa sisemus on puidust.. ja kindlasti tuleks pööningul ära käia. Olustverest võtsime suuna Suure-Jaanile ning meil täiega vedas, et sealt poolt lähenesime: teiselt poolt tulles olid sildid eest, et Suure-Jaani on suletud! Jah - tõde see ei olnud - lihtsalt suurveostele oli ta suletud kuna neil oli kõik tänavad üles kaevatud ja pandi kanalisatsiooni.

Suure-Jaanist ostime siis kaasa kõik õhtuseks vajaliku, kuulasime üle linna kostuvat bändi ning paar kismat maha peetud, asjade paigutamisel rattale, liikusime siis esimese öö majutuskohta Ärma Talu (www.hot.ee/a/armatalus ja see ei ole presidendi talu vaid see on hoopis nunnum koht). Teel ööbimiskohta tekkis meie seltskonnale ka oma lauluke : Me seitsmekesi tuleme - mööda kruusa teid - meil jalas püksid tuulduvad - ja kuuuuub on puuuuuudu kaaaaaa. Huvitav fakt sai meile ka selgeks : Ärma sillani, mis on suletud, on 10km aga kohalikud sõidavad sellest autoga ikka üle ... njaa.. ega tegelt seda silda nagu polnudki kaks pisikest palki ja kõik .. aga kohalikud ikka sõitsid seda teed autoga .. olen suht kindel, et neil mingi sala tee mida turistidele ei avalikustata.

Ärma Talu perenaine võttis meid väga soojalt vastu ja oli teinud meile ka sauna soojaks. Tegime grilli ja käisime saunas ja siis tuttu.. rekreatsioon ehk aktiivne puhkus on ikka tüütult väsitav samas pärast on tunne nagu supper :)  Esimese päeva lõpuks sai kokku läbitud ca. 75km (alguse plaanid olid ca 50km).

Hommikul kui meie ärkasime oli perenaine juba tööl käinud ja siis tuli külla ka perenaise tütar oma tütrega. Jajah tütarlapsed loomulikult ahhetasid ja ohhetasid kui nunnu tüdrukuke see lapsuke. Söödud, joodud ja hommiku pissud tehtud alustasime teist teed. Ah, et need ongi siis need Soomaa teed - kruus ja mets ümber :p Lõpuks jõudsime suuremale lagendikule ja loomulikult kaarti vaadates mõtlesime, et lõikame natuke ning külastame seega Soomaad seestpoolt aga oh häda ... 8 km sõita mööda kruusa teed ning siis 5 km edasi tagasi mingi olematut matkarada on ka päris lahe sõita.. teeme ausõna veel (krdi soomaa ja nende matkarajad). Seis oli siis selline, et sõitsime 2,5km korralikku metsateed seni kuni tuli palksild vastu ja üle selle minnes võsa .. no ikka oli võsa .. ja muud ei jäänud üle, kui tagasi keerata.

Pilt: Tarmo Kuuse

Sõitsime siis eelnevalt sõidetud kruusa ja metsateed edasi kuni jõudsime Soomaa rahvuspargi külastuskeskusesse Tõramaal. Keskus oli ka täitsa tore: seal olemas matkajatele mõeldud söögi ja lõkkekohad.. tegime suppi ja kui toit söödud hakkas vihma sadama - ööbimiskohta ehk Torile veel 20 km. Ootasime jaootasime aga vihm ei tahtnud raugeda. Lõpuks otsustasime ära, et läbi pori ja vihma sõidame ikka edasi. Lõpuks jõudsime välja Jõesuule ning asusime kohalikku baar/kohvikusse sooja sööma - oioi kui head pannkoogid seal on :D

Sel ajal kui me sõime muutis meelt ka ilmataat ja saime vihmast lahti. Edasi võtsime tee Torile, et sealt minna väidetavalt paar kilomeetrid eemal asuvasse Linnamehe Külalistemajja (www.linnamehe.ee). Kui Torile jõudsime siis oh üllatust .. jälle võttis meid bänd vastu - mis nii viga sõita!. Torilt sõitsime otse läbi kuna öömaja nii lähedal ja väsimus osadel peal. Torilt veel 4km.. ei ei Tori - Rakvere - Pärnu ristilt veel 4km... ei ei .. 3km sellest teisest ristist... ehk peale mitut teekonna "pikendust" leidsime lõpuks ööbimiskoha üles. "Nu minul on kõik plaanid sassis" - olid esimesed tervistusõnad - aga nu vedas saime paremad toad (vets ja dušš toas) kuid rattad pidid välja akna alla jääma. Väga ilus ja korralik koht. Soovitan ka niisama seda külastada. Väike grill ja Bismarck (Võtmine, Andmine, Trumbiga võtmine, Trumbiga andmine, 6 -> A, A -> 6, Vaba ladumine, Vaba mäng - Vaata õpetust) ning tudule (45km asemele mingi 60km seljataga):

Pilt: Tarmo Kuuse

Hommikul väike pesu ja söök ning peale seda teele. OK ei lähe otse Pärnu vaid käime Torilt ja põrgust läbi. Põrgus teeme pisikese BUUGI-BUUGI-BUUGI ja siis oh imet .. laat :) Võtan hapukurgipurgi ja lähme edasi  Pärnu poole. Huvitav.. kui öeldakse, et juhul kui usud Hiiu naise jutust poolt siis oled juba poolega petta saanud siis Pärnuga on hoopis teine asi : Pärnu juures KÕIK sildid valetavad !

Igatahes lõpuks oleme pärnu rannas ning korra lähme vette - siis ruttu stefanisse, kus sööme absoluutse rekordiga (ca 10 min) kõik pitsad ära ning siis tagasi Pärnu teise otsa rongi peale. Miks Eesti linnad on pikad ja kitsad mitte ümmargused .. kõik asjad on hoopis teises linna otsas : rand ühes ja rongijaam hoopis teises (seal otsas kust linna sisenesime). Lõpuks jõudsime kohale kuid oh häda rong väike ja kitsas - vaidleme natsa kontrolli tädiga ning lõpuks mängime rongis Bismarcki lõpuni (Maia täiega plussis ja Ragnar, Tarmo ning Mirjam miinuses). Lõpuks 25km asemel sõitsime mingi 40km väää??? no krt.. need sildid ikka valetasid täiega !!!

aga minu arust oli see supper seltskond supper matkal .. AITÄH TEILE KÕIGILE :)


PS ! järgmine aasta jälle ning siis juba pärnust edasi tallinnasse ja üks päev rohkem :p

Kust need küll tulevad ....

Greip - Vihma Loits


Kosmikud ja Laine - "Rändaja õhtulaul"


3Pead & Bonzo - Prostituudi Laul


Mantra Gora - Kevad

Ettevõte : Viking Line

Suurettevõtted on ühest otsast head aga samas teisest otsast väga hullud!

Suurettevõtetel on väga palju võimalusi igasugu asjade pealt kokku hoida, et teenus ja tooted tuleksid võimalikult odavalt tarbijatele kuid samas mida suurem amps on seda rohkem ju nad ka tahavad ja hoopis hakkavad hinnad tõusma vastavalt selle järgi kuidas suurettevõtted dikteerivad...

Kuid nagu näha on ka erandeid ja mul on hea meel tõdeda, et Viking Line on tõesti mõeldud kliendile ning mitte ainult võimalikult suure kasumi peal väljas. Ja siin ei mängi ainult rolli mingid teenuse/toote hinnad vaid ka teenindus on väga supper. Kui suhtled töötajatega, kes on ettevõtte kõige paremini nähtav nägu, siis selle põhjal võib öelda, et Viking Line tõesti hoolib oma töötajatest ning tänu sellele töötajad hoolivad ka kliendist.

See kuidas sinuga suheldakse ning kuidas teenust pakutakse on täiesti esmaklassiline vastupidiselt teistele transpordiettevõtetele, mis tegutsevad Läänemerel Eesti ja lähiriikide vahel sõites. Suhtled klienditeenindajaga ja saad positiivse energia vastu aga kui mujal mingit infot küsida siis saad suhtumise, et mis sa segad mind ...

Tegelt peakski üldse võtma Eesti ettevõtted natukene õppust põhjamaadest ... Tähtis ei ole endale suurt kasutmit jõuga välja pressida vaid alati saab ju kasumit suure klientuuriga ning mida rohkem sa hoolid oma töötajast seda rohkem peegeldab ta positiivsust klientidele ning seda rohkem tuleb püsivait kliente juurde. Keegi ei taha ju vahetada välja teenust, millegi suvalise vastu, kui sa tead, et saad kindlast ettevõttest sooja ja kvaliteetse vastuvõtu.

Jah .. Viking Line on tõesti Kliendile mõeldud ettevõte, mille teenust mina igatahes soovitan kasutada ning nautida seda põhjamaist positiivsust ;)

--- --- ---

Milleks siis ma nii arvan?

Käisin siin 2011 suvel Viking Line'iga Õhukitarri Maailmameistrivõistlustel Soomes, Oulus ning kui tegin hinnapäringut siis sain minibussile + 8 inimest poole odavama pakkumise, kui eesti suurim laevaettevõte pakkus mulle 20%lise allahindlusega - nagu ebaloogiline. Kuna meil plaanid muutusid ja läksime väiksema autoga siis pakuti meile makstud raha eest lisateenuseid ja mis kõige üllatavam .. check-in andis isegi 2 eurota tagasi, mis jäi nagu üle... Kas te kujutate ette, et mõni eesti ettevõte oleks sellist asja teinud - MIS MAKSTUD SEE MAKSTUD !

Tõesti pool minu hinnangust on hinna põhjal aga ülejäänud on tõesti täiesti selle peal kuidas teenindus oli.. inimesed naeratasid ja mitte kivistatud "Ameerika naeratusega" vaid tõesti neil oli hea meel aidata, kui oli midagi küsida. Üks väga tähtsaid asju, kui liigud laevaga, on oma kajut, mis jätab väga tugeva mulje sõidu kohta ja nu tõesti see kvaliteet, mis oli seal laeval on kõvasti üle tallinki suitsuste ja lohakate kajutite.