ja nii see juhtus..
Kui me paar aastat tagasi hakkasime Tartust ratastega sõitma siis ei kujutanudki ette, et üks aasta võiks jõuda selleni, et olemegi Eestile ringi peale teinud... aga tundub, et iga aastaga on meie vaim kasvanud ning siht on silme ees olemas.
Eelnevate aastatega kokku olime siis Tartust jõudnud Pärnu ja seega see oli selle aasta stardijooneks. Pärnu saamiseks tuli aga sõita rongiga ja selleks pidi ärkama juba kella poole 6st, et jõuda 6:56 Balti Jaamast välja sõitvale rongile. Väike ots Maiale vastu, et koos sõita linna poole ... poolel teel saime kokku veel Liisiga ning ohoo.. paarsada meetrit enne Balti Jaama saime ka Mirjami ja Tarmoga kokku.. seega 6st meeskonna liikmest 5 juba olemas ... aga kus on siis kuues ? Balti Jaamas tuleb natuke oodata ja seal on ka meie viimane liige aga oh häda.. rongis on ainult üks ratta hoidjaga vagun ja miks just siis peavad kõik tallinnas ratast omavad inimesed sõitma Pärnusse ? Jah.. ratta hoidjaga vagunis oli üks hetk juba mingi 15 ratast ja sama palju läks ka järgnevatesse vagunitesse seega ilma rattata rongisõitjatele ruumi vist küll ei jätkunud aga nu Pärnu jõudsid kõik kohale kes soovisid :D
 |
| Pilt: Tarmo Kuuse |
Jah.. juba paar päeva enne matka hakkasid kõik ilmateated kurja kuulutavalt väitma, et tuleb jubedad tormi ilmad ehk palju vihma ja tuult.. aga meil kuidagi vedas nii, et päevad olid supper mõnusad rattasõidu ilmad ja öösiti oli torm :D
Peale jäätist, mis loomulikult minul kukkus maha, hakkasime edasi sõitma Tarmoga arutledes, et kas minna 10 km pikemat ja asfaldi teed või lühemat ja kruusa teed .. lõpuks võtsime vastu otsuse minna mõõda kruusa ja oh seda häda.. see oli ikka tüütu ja väsitav... vahepeale isegi sai meil Maiaga tänu soojale ilmale vesi otsa ja küsisime seda suvalisest talust karjääri kõrvalt.. suur tänu teile ;) Lõpuks peale raputavat, väsitavat ja tolmutavat kruusateed jõudsime Tõstamaale ning kohe poe poole, et osta juua ja külma jäätist.. ohoo.. aga need on ju tuttavad inimesed.. jah .. oligi meelest läinud, et ENL (www.enl.ee) peab oma suvepäevi ju Varemurru kõrval Pärlseljal (www.parlselja.ee). Mitu korda poest käidus... magusa, vedeliku ja jäätise üledoosid käes ning Varemurru poole .. enam ei ole pikka teed jäänud.
Jõudnud Varemurrule näidati meile suur maja ette kust saime ise valida toad kuhu ennast paigutada. Igas toas mitu suurt ja omapärast voodit ning kõik väga korralik. Loomulikult tegi omanik meie jaoks ka baari lahti, andis grilli ning olidki meil joogid ja söök olemas. Kuna päev oli väga väsitav siis peale toitu jäime suht kiiresti kõik magama... ja õhtul kõige häirivamaks asjaks oli see, et kui Tarmo ja mina jõudsime pesemise ruumidesse siis oli soe vesi otsas, mis otsas !
 |
| Pilt: Tarmo Kuuse |
Kusjuures kõige häirivam ja väsitavam oligi esimene päev.. kuidagi selline masendav ... aga edasi oli mõnus.
Varemurrust võtsime siis oma suuna Matsalu lahe poole täpsemalt Keemu. Tee on suht igavalt sarnane aga mõnus .. selline mõnus liuglemine mõõda korralikku asfalt teed.. Vahepeal loomulikult küla poed nagu Varbla ja Vatla... jällegi kas joogipoolise või siis tänu suurele soojale mõnusa külma jäätise ostmiseks.. Vahepeal proovisime ka mere äärde jõuda, et ujuma minna aga sattusime hoopis kõige imelikuma samas minu arust Eesti kõige nunnuma mõisa juurde : Illuste mõis (www.mois.ee/laane/illuste.shtml). Vatlast jõudsime mõne aja pärast Tallinn-Virtsu maanteele, mis on täitsa enam vähem sõidetav jalgrattaga (küll 80% Eesti autojuhil kombed puuduvad) ja sealt edasi Tuudile kus väga mõnus teha väike söögi-lõunapausike. Pärast lõunapausi võtsimegi lõpuks tee otse Tuudilt Keemu poole ning elu tuli inimestesse sisse, sest ees ootas selle matka üks kahest huvitavast kõrvalepõikest. Matsalu on ilus! Tegelt ega seda pea kellelegi ütlema seda teavad niigi kõik aga see tihedus millega sinna satutakse on ikka väga liiga väike.. soovitan soojalt käia mingi kaks korda kuus Matsalus ja kõik stress kaob. See looduse kooslus on seal ikka vaimustav... ilusad heinamaad.. päike... ... meri .. inimesed .. linnud ...karjatatavad veised .. jne.. ja nii me jõudsimegi järsku Keemu.
 |
| Pilt: Tarmo Kuuse |
Meie paat mahutaski väga lihtsalt kõik kuus ratast sh. meid ja meie rattakotid ning meie kapteni: Jaano Martin Ots. Väga soovitan temaga minna Matsalu lahele või siis Kasari jõele kuna vähe on selliseid kohalikke, kes sellise südamlikkusega oma kodukohta arendada püüavad!
Peale mõnusat paadisõitu jõudsime Haeska sadamasse kust juba enne maabumist meile helistati ning uuriti, et äkki soovime kohvi :D .. nagu mis mõttes ? aga tõesti .. Tallinnast eemale minnes ongi inimesed sõbralikud ;)
Haeskast võtsime suuna Pusku turismitalu (www.pusku.ee) poole kus mõõdus meie teine öö. Oh seda väntamist.. kuna oli juba enne Matsallu jõudmist pikalt vändatud ja paadisõit olid nii mõnusad ning pimedus hakkas saabuma siis oli meil kaks muret: esiteks kui palju veel maad on öömajani ning kust saada õhtusööki kuna kell hiline ja poed kinni.. aga peale meeldivat kõnet Pusku peremehele saime teada, et tal oli seal olnud sünnipäeva pidu eelmine õhtu ning tal piisavalt toitu üle ja oligi see mure lahendatud. Nüüd siis ainult kohale sõit.. Kuigi sõit ei olnud pikk siis piisavalt väsitav oli ta ikka ning üks hetk hakkas ta ka natuke hirmutavaks muutuma kuna vasakul ehk mere peale tekkisid üks hetk äikese pilved ning äike lõi seal päris tugevalt. Lõpuks jõudsime kaartide poolt nagu õige teeotsani ja hakkasime maja otsima aga me ei leidnud ja seega võtsime kõne peremehele, kes tuli suure tee peale vastu ja mure saigi lahendatud .. olime keeranud kaks teed varem ja oh jälle .. karjääri kõrvalt tuleb vasakule keerata :P
Pusku Turismitalu... vot see on alles koht .. tekkis pisike plaan pidada oma lähenev juubel just seal, sest maja on supper mõnus - suur saal sooja kamina, toad, saun, bassein ning mis kõige tähtsam - vastuvõtt on seal soe nagu astuks oma koju !
Käisime kõik pesus ära.. jälle tegime Tarmoga grilli ning naised salatit .. lisaks saime ka sünnipäevaliste torti ja kohvi on seal majas hinna sees ehk joo palju tahad! Peale pikka väntamise päeva jäime jälle kõik hästi kiiresti tuttu ning öö möödus nagu eelminegi tugeva tuule ja suure vihma saatel, mis tegigi hommiku väga heaks kuna siis oli jälle mõnusalt soe väljas. Hommikul tegime jälle kiired pesud ja võtsime suuna Haapsallu kuna hommikusööki meil ju polnud aga polnudki hullu kuna Haapsaluni oli ainult ca 10km. Kuna oli varajane kellaaeg siis veel ei olnud kõik kohad avatud ja seega istutasime ennast maha "Rootsituru kohvikusse" kus lõpuks pidime oma toite ootama ca tund aega kuigi olime suht ainukesed kliendid .. ning kui toit tuligi oli see täiesti külm.. Samuti teenindajad jalutasid ringi ja pläkutasid omavahel ja klientidest ei tehtud väga väljagi.. Vot selle kohta ütleks, et no tõesti jube teenindus.. Lõpuks kätte saadud toidud söödud hakkasime liikuma Rannarootsi muuseumi poole kus meid ootas reisi teine üllatus.
 |
| Pilt: Tarmo Kuuse |
Pürksis tegime ka pisikese pissi peatuse renoveerimisel olevas Pürksi mõisas peale mida meile sooviti kolm korda nael kummi ja saja meetri pärast oligi Tarmo tagumisel rattal nael kummis. Oh seda õnnetust .. aga pole hullu .. naised lähevad rahulikult ees ja mehed tulevad siis järgi. Nael väljas, auk parandatud ja ratas all hakkasime naisi kinni püüdma.. krt.. liiga palju raskus oli ikka minu jaoks ratta kottides ja väsisin ikka krdi kiiresti ära .. aga Tarmo sõbramehelikult võttis hoo maha ja saimegi üks hetk piisavalt kiirema kiirusega naised kätte. Noarootsi poolsaarelt võtsime kõige sirgema tee Nõvale, et sealt lõpuks minna Harju-Ristile. Kuna vahepeal poode ei olnud siis tegime hilise lõunasöögi Nõva poe ees kus tegime ühele toolile "Totaalse muutumise" saadet ning temast sai meie kuue söögilaud. Nõval kõht täis võtsime suuna oma selle päeva viimase punktini ehk Harju-Ristile. Harju-Ristile jõudsime üllatavalt varakult ja seega jõudsime ilusti ka poest läbi ning vot siis tundsime esimesi ja viimaseid vihmapiisku terve matka ajal .. ehk kui poeni oli mingi 100 meetrit hakkas natuke tibutama ja poest väljudes oli tibutamist umbes 200 meetri pikkuselt. Poest väljudes võtsime ka ühendust kolmanda ööbimiskohaga Rätsepa Turismitaluga (www.ratsepa.ee), mis jälle väga meeldiva peremehega. Kuna maja suur aga siiski suht ühtne siis lubas peremees, et ei võta kedagi muud sinna sel ajal ning võime ise valida milliseid tube kasutame.
Kõik toidu tegemiseks oli olemas ja sai ka sauna. mmmmm .. mõnus .. terve matka esimene saun .. ja mis eriti hull .. me ei saanudki ujuma terve matka ajal !
Saunas käidud ja kõhud täis rääkisime juttu ja varsti tuttu ära.. aga oh häda.. minul mingid luulud jälle ning ärkasin üles mingi hetk.. ja järsku läks koridoris tuli põlema (seal on kaks korrust ja teisel korrusel pisike koridor kus on liikumis anduriga lamp ja see läkski põlema) .. hetk tundus mulle nagu keegi käib seal edasi tagasi .. väike paanika ja siis ajasin Maia üles ning tema ka kuulis liikumist.. helistasime üks hetk ka Tarmole, et tema all ja kui me toast nüüd liikuma hakkame siis võtku tüüp kinni kui keegi põgenema paneb ülevalt alla. Aga mida ei olnud oli keegi tüüp.. all korrusel kõik tuleb põlema ja ikka ei midagi.. kuni järsku viuh.. mõne sekundi pärast jälle viuh.. ja ohoo.. ei olnudki inimene vaid majas oli nahkhiir ! Uksed lahti ja natuke läks aega mööda kuni lõpuks sai tüübi majast välja ning kõik saime rahulikult magama minna.
Hommik algas jälle ilusti.. tegime kohvi, saiu, putru, puuvilju jne. ehk korralik hommikusöök. Võtsime natsa päikest ja siis otsustamise aeg: kas minna Tallinna välja või ainult Keilani kust juba rongiga edasi. Enamus häältega lähme siiski ainult Keilani ja selle peale kõik oma ratsude selga ja hakkame liikuma. Suuna võtsime Tallinn-Haapsalu maanteele kus esimene peatuspaik Padise. Padisel väike turismipaus kloostri vaatamiseks ning edasi suund Rummu poole. NU KRT VÕTKU - Rummu ja Vasalemma vaheline teelõik on Eestis jalgratturile KÕIGE OHTLIKUM teelõik EVER!!! Seal sõidavad eriti ülbed "karjääri" kallurijuhid, kellel on suva teistest liiklejatest nii autodes, kui ratastel ning ka näiteks teetöölistest. Samal ajal kui meie sealt läbi sõitsime oli vasalemma juures teetööd kus oli 30 ala ning mida tegid kalluri juhid ? Nemad sõitsid sinna küll mingi 70nega sisse ja ei mingit pidurdamist !!! Samuti sõitsid nad meist kui kuuest jalgratturist võimalikult lähedalt .. jah võimalikult lähedalt mööda ning mis kõige hullem paar tükki arvasid, et nemad ongi kunnid ja andsid ka signaali.... nagu WHAT THE FUCK ??? minuteada on jalgratturi ehmatamine auto teel täiesti keelatud tegevus.. igatahes kui see on veel kirjutamata seadus / reegel siis see peaks nii olema kuna see on ikka väga väga liiga ehmatav!
264 KM .... jah keskmine on 66 km päevas aga jätame meelde, et viimane päev sõitsime ainult ca 30 km ning meie iga aastane treening ongi see üks ainumas rattamatk ja enamus meie seast on siiski tütarlapsed !
Igatahes Lääne-Eesti matk ja "mere äärne" teekond on supper ning teepeal on väga mõnusaid ööbimiskohti! Väga soovitan seal nautida Eestimaad ka mere pealt ning nautida looduse kõiki imesid!
